Säästev lennukikütus
EASA on võtnud kohustuse lihtsustada säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu lennunduses. Praegu puuduvad kergesti kättesaadavad tehnoloogilised lahendused, mis asendaksid tavapärased õhusõidukid täielikult, ja seepärast võimaldab säästev lennukikütus märkimisväärselt vähendada lennunduse keskkonnamõju lühikeses ja keskpikas perspektiivis, kasutades samal ajal olemasolevat ülemaailmset õhusõidukiparki.
EASA loodab, et säästval lennukikütusel on roll visiooni elluviimisel muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.
EASA roll säästva lennukikütuse valdkonnas
Lennundust reguleeriva asutusena osaleb EASA säästva lennukikütuse heakskiitmisel, et tagada asjaomaste lennukõlblikkusstandardite täitmine. Lisaks on Euroopa Komisjon kavandanud EASA aktiivsemat rolli algatuse „ReFuelEU Aviation“ seadusandliku ettepaneku kontekstis, mille eesmärk on suurendada säästva lennukikütuse pakkumist ja nõudlust, nagu on kavandatud paketis „Eesmärk 55“.
EASA keskkonnaaruanne, mis avaldati 2019. aastal koos kahe täiendava EASA aruandega, mis avaldati 2020. aastal ning milles käsitletakse säästvate lennukikütuste seiret ja säästvate lennukikütuste soodustamist, toetas Euroopa Komisjoni algatuse „ReFuelEU Aviation“ kujundamisel.
EASA valmistab praegu ette EASA keskkonnaaruande järgmist väljaannet, mis on valmis avaldamiseks 2022. aastal.
Mis on säästvad lennukikütused?
Säästva lennukikütuse tootmiseks on mitu eri lähteainet. Lähteaine on allikas, millest kütust toodetakse. Siin on mõni näide.
Tahked olmejäätmed: jah, meie prügi! See hõlmab pakendeid, aiandusjäätmeid, toidujäätmeid, paberijäätmeid jne. |
Tselluloosijäätmed: põllumajandus- ja metsandustööstuse jäägid, tselluloosijäätmed, mis muidu lihtsalt kõrvaldataks. |
Toiduõli: kui see pärast kasutamist ei sobi enam toiduaineks, võib seda kasutada säästva lennukikütuse lähteainena. |
Põllukultuurid ja taimed: näiteks põldtuder, vetikad, soohein jt. |
Elekter ja vesinik: taastuvallikatest toodetud elekter, vesi ja süsinikdioksiid (CO2), mida kasutatakse vesiniku tootmiseks vee elektrolüüsi teel (kasutatakse n-ö elektrienergia veeldamise protsessis). |
Mis võib aidata suurendada säästva lennukikütuse kasutamist lennunduses?
- Hindade konkurentsivõime: muuta säästva kütuse kasutamine tõeliseks alternatiiviks tavapärasele kütusele.
- Kestlikkuse tagamine: toetada ainult selliseid kütuseid ja lähteaineid, mis ei kahjusta toiduainetega varustamist ega ökosüsteeme, ning kehtestada tugev säästlikkuse sertifitseerimise süsteem.
- Ühtlustatud poliitikamaastik, mis tagab kõigile võrdsed võimalused.
- Tehniliste nõuete täitmine: kütuse tehniliste andmete standardid peavad vastama juba kasutusel olevate ning tulevase põlvkonna õhusõidukite ohutuse ja kasutatavuse nõuetele.
- Biokütused: biomassi lähteainete kättesaadavus ja maakasutuse võimalike muutuste vältimine.
Kui kestlikud on need kütused?
Kütuste keskkonnatoimet kogu nende olelusringi jooksul mõjutavad mitu aspekti. Olenevalt tootmisviisist ja lähteainest võib eri säästvate lennukikütuste keskkonnamõju olla väga erinev.
Kasutades terviklikku lähenemisviisi, mis arvestab kõiki heitkoguseid kütuse kasutuskestuse jooksul, võib säästva lennukikütuse kasutamisega olelusringi jooksul kasvuhoonegaaside heidet üldiselt vähendada 70 % ehk üle 90 % võrreldes fossiilse reaktiivkütusega.
Lisateave: jälgige meid veebikohas EASA Pro.