Pakett „Eesmärk 55“ ja algatus „ReFuelEU Aviation“

THIS PAGE IS ALSO AVAILABLE IN:

ReFuelEUEuroopa Liit on seadnud ambitsioonikad eesmärgid vähendada netoheidet ja saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. 

Üksikasjalikud eesmärgid ja vahe-eesmärgid on loetletud Euroopa kliimamääruses ja paketis „Eesmärk 55“, millega seatakse esmane eesmärk vähendada heidet 55% võrra 2030. aastaks (võrreldes 1990. aasta tasemega).

Oleme koostanud teabe, kuidas see mõjutab lennutransporti, eelkõige kestlike lennunduskütuste rolli kohta.

Lennutranspordis kestlike lennunduskütuste kasutamise suurendamine

Paketi „Fit for 55“ osana on teinud komisjon ettepaneku suurendada kestlike lennunduskütuste kasutamist lennutranspordis.

Kestlikel lennunduskütustel on oluline roll sektori CO2-heite vähendamisel, kuid praegu on nende osakaal ELi lennunduses tühine.

Lisateave kestlike lennunduskütuste kohta on meie eelmises artiklis kohas EASA Light.

Kõik ELi lennujaamadest väljuvad lennud hakkavad kasutama kestlikke lennunduskütuseid

Kavandatavates eeskirjades sätestatakse ELi tasemel ühtlustatud kohustused kütusetarnijatele ja lennufirmadele suurendada kestlike lennunduskütuste kasutamist, võttes eesmärgiks kasutada neid kõigil lendudel, mis väljuvad Euroopa lennujaamadest.

See tähendab, et igal suurest ELi lennujaamast väljuval lennul on kaasas miinimumkogus kestlikku lennunduskütust, olenemata sellest, kas lennufirma on EList või mitte.

Alljärgnevas tabelis on siduvad kestlike lennunduskütuste eesmärgid, alates 2%-st 2025. aastal kuni 5%-ni 2030. aastal.

ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks eeldatakse, et 2050. aastaks moodustavad kestlikud lennunduskütused 63% kõigist lennunduskütustest, mida kasutatakse ELi lennujaamadest algavatel lendudel.

Sünteetilistel kütustel (elektrokütustel) on suur roll lennutranspordituru CO2-heite vähendamisel ja nende potentsiaal on suur. Kavandatud eeskirjades sätestatakse seepärast alleesmärk tagamaks, et teatud osa kestlikest lennunduskütustest on sünteetilised (tabelis rohelisega).

Osakaal kogu kütusest

  2025 2030 2035 2040 2045 2050
Kestlike lennunduskütuste protsent lennutranspordis: 2% 5% 20% 32% 38% 63%
Sellest sünteetiliste kütuste (elektrokütuste) alleesmärk: 0,7% 5% 8% 11% 28%

Mis liiki kestlikke lennunduskütuseid kavatsetakse kasutada?

Kestlikest lennunduskütustest ja nende lähteainetest käsitletakse määruses järgmisi kategooriaid.

  • Täiustatud biokütused, mille lähteained on loetletud taastuvenergia direktiivi IX lisa A osas
  • Kütused, mille lähteained on loetletud B osas
  • Sünteetilised lennunduskütused (elektrokütused)

Kütused peavad vastama ka kestlikkuse ja kasvuhoonegaasi heite kriteeriumidele, mis on sätestatud taastuvenergia direktiivis.

Sünteetilised lennunduskütused (elektrokütused)

Sünteetilisi kütuseid (elektrokütuseid) toodetakse muudest taastuvallikatest kui biomassist, näiteks tuule- ja päikeseenergiast. Põhimõtteliselt toodetakse taastuvenergiast ja veest elektrolüüsi abil vesinikku, millest sünteesitakse koos CO2-ga sünteetiline gaas. Viimane muundatakse kütuseks.

Kestlike lennunduskütuste pikaajaline poliitika

Olulise väljakutsena on kavandatava määruse eesmärk anda pikaks ajaks poliitika, millega tagatakse, et lennunduse ühtne turg on hästi varustatud kestlike lennunduskütuste kohustuslikuks lisamiseks tavalisse õhusõidukikütusesse. See annab ka vajaliku tõuke investeeringuteks, et suurendada kestlike lennunduskütuste tootmist.

EASA ülesanne – seire ja aruandlus

Ettepanekuga antakse EASA-le seire- ja aruandlusülesanded, mis tagavad, et kohustusi täidetakse, ja annavad olulisi andmeid kestlike lennunduskütuste turu arengu ja kasvu kohta.

Määrus on oluline sammas, et kohandada lennundus tulevikuga, tagades hästi toimiva turu, mis võimaldab kodanikele kestlikku liikuvust. See viib Euroopa Liidu maailmas nüüdisaegsete transpordikütuste valdkonnas juhtpositsioonile ning kõige tähtsam on see, et see on kasulik kliimale, vähendades oluliselt sektorisisest heidet.