Ohutu lend algab maapinnalt – ja EASA on muutnud lennujaamasid turvalisemaks alates 2014. aastast. EASA töö lennujaamade valdkonnas puudutab kõike seda, mida näete aknast välja vaadates oma lendu oodates, aga ka paljusid aspekte, mis ei ole nähtavad, kuid on siiski ohutuse tagamiseks olemas. 
Alustame mõningase terminoloogia selgitamisega: EASA lennunduskeeles nimetatakse lennujaamu „lennuväljadeks“. Käesolevas EASA Light artiklis kasutame jätkuvalt terminit „lennujaam(ad)“, kuid vaatleme neid kahte terminit veidi lähemalt.
Mis on lennuväli?
Lennuväli on lennujaama kindlaksmääratud ala, mida kasutatakse õhusõidukite maandumiseks, õhkutõusmiseks ja maapinnal liikumiseks. Lennuväljade hulka kuuluvad lennuväljad, kopteriväljakud, lennujaamad ja lennuväebaasid.
Miks viitab EASA „lennujaamade“ asemel „lennuväljadele“?
Lisaks õhusõidukite kasutatavale taristule on lennujaamas terminal(id) koos kaupluste, parklate ja muude rajatistega, mida ei kasutata õhusõiduki käitamiseks. Kuigi lennuväli on tavaliselt lennujaama osa, ei hõlma ELi lennuvälja ohutuseeskirjad kõiki lennujaama alasid. Neid eeskirju kohaldatakse üksnes õhusõidukite kasutatava taristu suhtes ja seepärast kasutatakse tehnilist mõistet „lennuväli“.
Mis on EASA roll seoses lennujaamadega?
Lennujaamad on oma olemuselt keerukad ja moodustavad transpordivõrgu olulise osa, tagades turvalise ja kiire reisimise. Need on lennujaamade käitajate, lennuettevõtjate, maapealsete käitlejate ja lennuliiklusteenuste osutajate kokkupuutepunktid. Lennujaamad on alates 2009. aastast integreeritud EASA pädevusse. See juhtus siis, kui komisjon otsustas kokkuleppel liikmesriikidega (EL ja EFTA riigid: Norra, Šveits, Island ja Liechtenstein), et teatud lennujaamad peavad kohaldama ELi ühiseid ohutuseeskirju. EASA-le anti volitused töötada välja need eeskirjad, mille Euroopa Liit seejärel vastu võttis. Esimesed ELi lennujaamaeeskirjad avaldati 2014. aastal ja neid on pärast seda mitu korda ajakohastatud, et tagada lennujaamades kõrge ohutustase.
EASA valmistab ette lennujaamade üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste eeskirjad ja lennujaamade töökorralduse ja käitamise eeskirjad. Need eeskirjad sisalduvad määruse (EL) nr 139/2014 rakenduseeskirjades, nõuete täitmise aktsepteeritud meetodites ja juhendmaterjalides. Lisaks sellele koostavad EASA eksperdid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) eeskirjade alusel lennujaamataristu projekteerimiseks sertifitseerimistingimused. Uus õigusakt, mis peaks valmima 2024. aasta lõpuks, hõlmab ka maapealset teenindust.
Kui soovite rohkem teada, tutvuge EASA eeskirjadega lennujaamade kohta.
Mis lennujaamad peavad kohaldama ühiseid ELi ohutuseeskirju?
Lennujaamad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
- a) on avatud avalikuks kasutamiseks;
- b) teenindavad ärilist lennutransporti ning
- c) mille kattega instrumentaalrada on 800 meetrit või pikem, või mis teenindavad üksnes instrumentaallähenemis- või väljumisprotseduure kasutavaid koptereid.
Siiski võib asjaomane liikmesriik vabastada mõned lennujaamad nende eeskirjade kohaldamisest, kui nende liiklus on väike: vähem kui 10 000 ärilise lennutranspordi reisijat ja mitte rohkem kui 850 kaubaveoga seotud lendu aastas.
Üle 500 lennujaama vastavad eespool loetletud kriteeriumidele, samal ajal kui ligikaudu 130 lennujaama on vabastatud vähese liikluse tõttu, mis teeb kokku 400 lennujaama, mis kohaldavad ELi ohutuseeskirju selles valdkonnas.
Te saate hõlpsasti teada, kas lennujaam, kuhu või kust te lendate, kuulub EASA pädevusse. Lihtsalt tehke otsing siin. Ärge olge üllatunud, kui näete nimekirjas lennujaamu, mis asuvad Réunioni saarel, Guadeloupe’il, Martinique’il või Svålbardi saarestikus. Need lennujaamad kuuluvad niinimetatud ülemeremaadesse, kus kohaldatakse samuti ELi eeskirju.
Teie kui reisija teekond läbi lennujaama ja kuidas EASA tagab selle ohutuse
Teie lend alustab pardaleminekut. Te jõuate õhusõidukisse kas sellega otse ühendatud pardasilla kaudu, bussiga või lihtsalt jalgsi perroonilt. Teie ohutust reguleerivate ELi lennujaamade ohutuseeskirjadega tagatakse, et jõuate ohutult õhusõidukisse.
Te istute õhusõidukis, kui see valmistub maapealseks ruleerimiseks. On olemas terviklik süsteem, millega tagatakse, et perroonil, ruleerimisteedel või lennurajal ei toimuks kokkupõrkeid teiste õhusõidukite, sõidukite või inimestega ning et teie lennuk jõuaks ohutult väljumiskohta. Vaadake aknast välja: märkate märgistusi teekattel ja märke. Kui on öö või halb nähtavus, siis märkate, et ka teekattel olevad tuled on sisse lülitatud – ka seda reguleerib EASA.
Näiteks tähistavad teekattel olevate märgistuste värvid teatavaid kohti lennujaamataristul. Kui näete kollaseid märgistusi, siis asub teie õhusõiduk kas perroonil või ruleerimisteel. Valged märgistused tähendavad, et teie õhusõiduk on jõudnud lennurajale. Kuna lennujaamu kasutavad õhusõidukid ja piloodid kogu maailmast, on kõigil lennujaamadel samad märgistused ja tuled ning need peavad vastama samadele projekteerimisnõuetele. See tagab, et piloodid ei satuks segadusse ja saaksid ohutult navigeerida sõltumata lennuvälja asukohast.
Teie lennuk stardib või maandub. Need on lennu riskantsemad etapid. ELi lennujaamade ohutuseeskirjadega tagatakse, et lennurada on õigesti projekteeritud ja selle pind on nõuetekohases seisukorras ning sellel ei ole takistusi ega prahti. Lisaks on lennujaama tuletõrje- ja päästeteenistus valmis hädaolukorras viivitamata tegutsema ja selle võimekus on määratletud samades eeskirjades.
Need professionaalid on ühed paljudest lennundusohutuse valdkonnas varju jäävatest töötajatest. Me loodame alati, et nende abi ei lähe tarvis, kuid tagame, et nad on vajaduse korral olemas.
Lennujaamad ja peamised riskivaldkonnad
Lennujaamade keerulise olemuse tõttu võib nende tegevus olla riskantne ja seetõttu tuleb ohutusega seotud probleemid kindlaks teha, nendega tegeleda ja neid jälgida. EASA teeb koostööd oma sidusrühmadega, et teha kindlaks võimalikud ohutusprobleemid ja leppida kokku nende lahendamise viisides. Selle töö tulemusena on kindlaks tehtud mitu ohutusprobleemi, mis on hinnatud prioriteetseks ja mis on seotud olulise riskivaldkonnaga.
Peamised riskivaldkonnad on nende kõige tõenäolisemate õnnetusjuhtumite liikide kindlaksmääramine, milleni olukord võib eskaleeruda. Lisateavet lennujaamade võimalike ohutusprobleemide ja nende seotuse kohta kümne peamise riskivaldkonnaga leiate lennundusohutuse Euroopa tegevuskavast.
Enamik lennujaamades tuvastatud ohutusprobleemidest on seotud peamise riskivaldkonnaga „maapealsed kahjustused“ ja tulenevad maapealsest teenindusest. Seepärast otsustati reguleerida ka maapealse teenindusega seotud tegevust. See on uus määrus, mis avaldatakse eeldatavasti 2024. aasta lõpuks, nagu juba eespool märgiti.