COVID-19-järgse lennunduse tulevikuolukorda mõjutab kahtlemata majanduse kestlikuna taastamise mõiste. Lennundustööstuse ümbermääratlemisel on EASA eesmärk olla selle tuleviku kujundamisel keskses rollis. EASA eeldab, et lennundus on tulevikukindlam ja kestlikum ning seab selge suuna CO2 heite vähendamisele, kui väljub kriisist ja selle tagajärgedest.
EASA kestliku lennunduse programm
Kestlik lennundus on alati olnud EASA üks prioriteete. Püüame sertifitseerimis- ja standardimistegevuse kaudu saavutada kestlikkuse valdkonnas sama edu kui ohutuse tagamisel. Hiljuti käivitatud EASA kestliku lennunduse programmiga ühtlustatakse kõik nimetatud tegevused, et anda tööstusele ja sidusrühmadele probleemide lahendamiseks vajalikke suuniseid ja vahendeid.
EASA kestliku lennunduse programmi peamised prioriteedid on järgmised:
- toetada ja edendada uusi keskkonnahoidlikumaid tehnoloogiaid keskkonnaohutuse sertifitseerimise ja standardite kaudu;
- soodustada lennundussüsteemi CO2 heite vähendamist mitmesuguste stimuleerimisalgatuste kaudu;
- edendada tegevuse tõhususe suurendamist sellistes valdkondades nagu hooldus, koolitus ja lennuliikluse korraldamine, millel on tõendatud positiivne mõju lennunduse keskkonnatoimele.
EASA keskendub oma keskkonnategevuses mitmele valdkonnale, alates säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu soodustamisest kuni uuenduslike sertifitseerimisprojektide kaudu tulevikukindlate lennunduse tehnoloogiliste lahenduste edendamiseni.
Töövaldkonnad, millel on märgatav mõju Euroopa kodanikele
Säästvate lennukikütuste kasutamise stimuleerimine
Lisaks tehnoloogia täiustamisele tunnistatakse, et säästvad lennukikütused võivad anda olulise panuse lennunduse praeguste ja eeldatavate tulevaste keskkonnamõjude leevendamisse.
EASA toetab aktiivselt säästva lennukikütuse kasutuselevõttu mitmesuguste algatuste kaudu ja koostöös Euroopa Komisjoniga, näiteks algatusega „ReFuelEU Aviation“.
Elektrihübriid- ja vesinikkütusel lennundus
Sarnaselt teiste transpordisektoritega liigub lennundus kestlike energiaallikate poole, kuigi rakendamisel esineb suuremaid probleeme. See ulatub turu väiksemast otsast (nt droonid, linnaõhutransport) suuremate õhusõidukiteni (nt hübriidtehnoloogia). 2019. aasta juunis allkirjastasid EASA ja Norra tsiviillennundusamet innovatsioonipartnerluse lepingu, et kiirendada lennunduse elektrifitseerimist. Ulatusliku piirkondliku lennutranspordivõrguga Norrat peetakse sobivaks katsetamiskohaks elektrilennundusse investeerimisel. Samal ajal jälgib EASA tähelepanelikult tehnoloogia arengut seoses vesiniku kasutamisega lennunduses. EASA hindab koos tööstusega nende rakendamise võimalusi, tehnilisi kaalutlusi ja ohutusriske.
Lennunduse keskkonnamärgis
Praegu puudub selge ja põhjalik teave lennunduse keskkonnamõju kohta. Kuigi olemas on palju teavet, võivad arvud varieeruda, mis tekitab olulist segadust ja mõnikord usaldamatust. Kooskõlas Euroopa Komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga teeb EASA koostööd lennundussektori, liikmesriikide ja muude sidusrühmadega, et töötada välja lennunduse keskkonnamärgistussüsteem. Algatuse peamine eesmärk on suurendada läbipaistvust ning stimuleerida arukamaid ja kestlikumaid võimalusi lennureiside jaoks.
Euroopa lennunduse keskkonnaaruanne
Euroopa lennunduse keskkonnaaruanne annab sõltumatu, objektiivse ja täpse ülevaate lennundussektori keskkonnatoimest. Lisaks varasematele ja prognoositud keskkonnasuundumustele on selles teave Euroopas kehtivate ulatuslike meetmete kohta, mille eesmärk on leevendada lennunduse keskkonnamõju. Aruande järelduste põhjal antakse ka soovitusi, mille eesmärk on täiustada keskkonnakaitse taset ja seega toetada strateegiliste otsuste tegemist. EASA avaldab Euroopa lennunduse keskkonnaaruande iga kolme aasta järel ning järgmine aruanne ilmub 2022. aasta keskel.
- Veebikohas EASA Pro on lisateave 2019. aasta Euroopa lennunduse keskkonnaaruande kohta.