Seoses lennunduse kestlikkusega pööratakse suurt tähelepanu lennuki käitusetapile, st sellele, millal lennuk lendab ja viib reisijaid või kauba sihtkohtadesse. See etapp on tõepoolest kõige suurema keskkonnamõjuga kasvuhoonegaaside heitkoguste ja tekkiva müra tõttu. Samas on ka tootmise ja olelusringi lõpu etappidel keskkonnamõju ning seega saab ka neid arendada.
Et õhusõiduki olelusringi lõpu etapp on valdkond, mida ei ole veel põhjalikult uuritud, tellis EASA sellekohase uuringu. Selle tulemusena avaldati 2023. aastal aruanne „Assessment of the environmental sustainability status in the Aviation Maintenance and Production Organisation Domain“ („Lennunduse hooldus- ja tootmisorganisatsioonide valdkonna keskkonnakestlikkuse hinnang“).
Miks ja millal saadetakse lennukeid „pensionile“?
 |
| Lammutamisel olev õhusõiduki osa (Envisa, 2022) |
Õhusõidukid kõrvaldatakse kasutusest peamiselt kahel põhjusel: ohutuse või majanduslikkuse tõttu. Keskmine kasutusest kõrvaldamise vanus on reisilennukitel 25–30 aastat ja kaubalennukitel 30–40 aastat. Õhusõidukit käsitatakse jäätmetena, kui on vastu võetud lõplik kasutusest kõrvaldamise otsus ja konstruktsiooni on tehtud esimene lõige, mis tähendab, et see enam ei lenda.
Kogu maailmas kõrvaldati kasutuselt eelmisel kümnendil keskmiselt 650 ärilise lennunduse lennukit aastas ning eeldatavasti kõrvaldatakse kasutuselt järgmise kümne aasta jooksul üle 30% Euroopa praegusest lennukipargist. Seega on lennunduse kestlikkuses oluline ka kasutusest kõrvaldatud õhusõidukite võimalikult suur kasutamine.
Elu pärast pensionile jäämist
Pärast kasutusest kõrvaldamist lammutatakse õhusõidukid ja suunatakse jäätmekäitlusse, kus materjalid valmistatakse ette ringlussevõtuks, väärindamiseks, jäätmete energiakasutuseks või prügilasse saatmiseks.
Korduskasutamine lennunduses
Õhusõiduki kasutuskõlblikke osi, nagu mootorid, abijõuseadmed, telikud ja muud komponendid, võib korduskasutada varuosadena muudes õhusõidukites. Korduskasutamist mõjutab osade hooldusloo kättesaadavus, mis määrab osa väärtuse ja võimaluse taaskasutada seda lennundussektoris. Nende seadmete ja osade korduskasutamiseks on vaja kehtivat heakskiitu.
Alternatiivne kasutamine mujal kui lennunduses
 |
| Salongi osa, mida ehitatakse ümber kontoriruumiks (Envisa, 2022). |
Alternatiivne kasutus tähendab algsest erinevat kasutusotstarvet. Õhusõiduki komponentide ja osade alternatiivsel kasutamisel on esmatähtis säilitada vorm ja funktsioon, seega säilitada väärtust võimalikult palju. Alternatiivsest korduskasutuse näited:
- koolitus ja haridus;
- filmitegemine ja telesaadete tootmine;
- mööbel;
- kontoriruumid;
- kogumisesemed lennundushuvilistele;
- osade kasutamine mujal tööstuses, näiteks mootoriturbiinilabade kasutamine maismaa gaasiturbiinides.
Kui vormi ja funktsiooni ei saa säilitada, keskendutakse materjali omaduste säilitamisele. Materjali omaduste säilitamise näited:
- õhusõidukite alumiiniumi ja titaani väärindamine;
- rehvikummi väärindamine;
- reaktiivmootorite väärtusliku kriitilise tooraine väärindamine.
Prügilasse ladestamine
Jäätmeid ladustatakse prügilatesse. Euroopa Liidu (EL) jäätmehierarhias on prügilasse ladestamine kõige vähem eelistatavam variant ja seda tuleks piirata vajaliku miinimumini. Hea uudis on, et on tõestatud, et praegused õhusõidukid, mis läbivad olelusringi lõpu protsessi, jõuavad prügilasse nullilähedaselt.
Konkreetsete suuniste puudumine õhusõiduki olelusringi lõpu kohta
Kui maanteesõidukid, nagu sõidu- või veoautod, jõuavad kasutusaja lõppu, kohaldatakse neile suunatud konkreetseid ELi jäätmekäitlusdirektiive. Õhusõidukite korral konkreetsed eeskirjad puuduvad. Kui õhusõiduk jõuab olelusringi lõppu, käsitatakse seda jäätmeühikute kogumina ning seetõttu mõjutavad seda kasutatud materjalidest sõltuvalt üldised jäätmeõigusaktid. Näiteks ELi eeskirjad, mis käsitlevad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, pakendeid ja pakendijäätmeid, kemikaale jne, mõjutavad ka õhusõiduki osi. Lisaks sisaldab ELi jäätmete raamdirektiiv jäätmete käitlemise üldelemente, nagu põhimõte „saastaja maksab“ ja jäätmehierarhiat, mis mõjutavad jäätmekäitlust lennunduses.
Ökodisain: kestlikkus ja ringlus algusest peale
Praegu ei ole lennundusele kehtestatud ametlikke nõudeid selliste uute toodete projekteerimisel, mis arvestaks materjalide taaskasutamist õhusõiduki lammutamisel. Ökodisain hõlmab keskkonnakaalutluste integreerimist toote olelusringi kõikidesse etappidesse, sealhulgas kasutusest kõrvaldamise kavandamist.
| Ringmajanduse iseloomustus (Envisa, 2022) | |
|---|---|
 |
 Toote projekteerimine |
 Tootmine |
|
 Kasutamise etapp |
|
 Jäätmekäitlus |
|
 Toorme eraldamine |
|
 Jäätmejäägid |
|
Ökodisaini põhimõtete lisamine suurendab lennundussektori kestlikkust, kasutades keskkonnahoidlikemaid materjale ning lihtsustades materjalide ja osade lammutamist, korduskasutamist ja ringlussevõttu. Keeruka ringlussevõtuga materjale tuleks kasutada üha vähem.
Lisalugemist
Teema üksikasjalik teave on aruandes „Assessment of the environmental sustainability status in the Aviation Maintenance and Production Organisation Domain“ („Lennunduse hooldus- ja tootmisorganisatsioonide valdkonna keskkonnakestlikkuse hinnang“) (ainult inglise keeles), samuti paljudele sidusrühmadele suunatud soovitustes.