Algatus „ReFuelEU Aviation“

Vahe-eesmärk, mis aitab vähendada lennunduse CO2-heidet

THIS PAGE IS ALSO AVAILABLE IN:

Lennundus peab muutuma, et olla kestlikum. Oktoobris 2023 kiideti heaks algatust „ReFuelEU Aviation“ käsitlev Euroopa Liidu (EL) määrus. See on juhtalgatus, mille eesmärk on vähendada lennundussektori saastet. Keskkond on EASA üks prioriteete ning ReFuelEU-määruse alusel laiendati ameti rolli lennunduse CO2-heite vähendamisel.

Dietmar Bloemen

Dietmar Bloemen, EASA kestliku lennunduse programmi juht, selgitas veebikohas EASA Light, kuidas koostati see oluline määrus, mis on selle põhiaspektid ja mida on oodata järgmiseks lennunduse kestlikumaks muutmisel. 

Kas võiksite selgitada algatuse „ReFuelEU Aviation“ määruse tausta? 

EL esitles 2019. aastal rohelise kokkuleppe algatust, mis muudaks maailmajao 2050. aastaks kliimaneutraalseks.  See põhjustas lisameetmete võtmist, näiteks ettepanek regulatiivpaketi „Eesmärk 55“ kohta, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta kogustega. Regulatiivalgatus „ReFuelEU Aviation“ oli seotud paketiga „Eesmärk 55“ ja Euroopa Komisjon tegi 2021. aastal selle kohta konkreetse seadusandliku ettepaneku, mis seejärel avaldati määrusena oktoobris 2023.

Algatust „ReFuelEU Aviation“ käsitleva õigusakti ettepaneku väljatöötamisel otsustasid seadusandjad kaasata EASA, usaldades meile teatud ülesanded seoses kestlike lennukikütuste kasutamise järelevalve, aruandluse ja analüüsiga.  EASA jaoks on see osalus loomulik, sest lennundusametina oleme juba väga aktiivselt tegevad keskkonnavaldkonnas, samuti oleme neutraalse tehnikaasutusena pädevad tundlike lennundusandmete vastuvõtmisel ja hindamisel. Oleme pakkunud Euroopa Komisjonile tehnilist tuge kogu õigusloomeprotsessi vältel.

Miks on ReFuelEU-määrus lennunduse jaoks oluline vahe-eesmärk? 

ReFuelEU Aviationi määrus on väga oluline poliitikavahend, mida EL kasutab lennunduse CO2-heite vähendamiseks Euroopas, edendades kestlike lennukikütuste kasutamist. Praegu on kestlikud lennukikütused lennuettevõtjatele väga kulukad ja nende kättesaadavus on väga piiratud. Seega on see oluline vahe-eesmärk, sest EL on maailma esimene piirkond, kus on kehtestatud õigusraamistik, mis aitab toota ja tarnida lennuettevõtjatele kestlikke lennukikütuseid ning loob ka kütuseturu, mis suurendab mahte. Kui maht suureneb, siis hinnad langevad. 

Mainite kestlikke lennukikütuseid, sest see on algatuse „ReFuelEU“ oluline komponent. Mis saab muudest energiaallikatest? 

CO2-heite vähendamine vajab tõenäoliselt mitut lahendust. See ei ole saavutatav ainult kestlike lennukikütustega. Muud lahendused võiksid hõlmata tegevuse parendamist, turupõhiste meetmete kasutamist, aga ka uudsete keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutamist. Siinkohal peame silmas näiteks võimalikku vesinikkütusega või akukäitusega õhusõidukit või akudega hübriidõhusõidukit.

Seadusandjad tahtsid seda juba ReFuelEU-määruses arvesse võtta, tagades, et lennujaamad hakkavad EASA-le teatama oma lennujaamataristu ehitusprojektidest, seega peale kestlike lennukikütuste ka vesiniku- ja elektripõhistest projektidest. See on tervikkäsitlus, mis hõlmab peamiselt kestlikke lennukikütuseid, kuid sisaldab ka uudsete tehnoloogiate uurimise elemente.

Mida teeb EASA juba praegu ReFuelEU-määruse raames?

Et volitused on antud ja määrus on vastu võetud, tegutseme nüüd täiskiirusel, et valmistuda oma õigusaktipõhiseks rolliks. Muu hulgas loome näiteks digitaristu, sest meie roll on tihedalt seotud andmete esitamisega. Praegu tegeleme koos eri töövõtjatega väga intensiivselt digitaristu rajamisega.
Samuti peame valmistuma saabuvate andmete analüüsiks. Kiirendame tööd, sh tagades, et töötajad on olemas ja oleme valmis kohe, kui määrust hakatakse kohaldama.

Üks EASA-le usaldatud põhiülesannetest on aastaaruanne. Mida see hõlmab ja kuidas see aitab muuta lennundust kestlikumaks?

Aastaaruanne on õigusakti alus mitmesugustel põhjustel. See näitab kestlike lennukikütuste kasutamist lennuettevõtjate poolt, fossiilkütuse kasutamise koondkoguseid ning ka vesiniku- ja elektripõhiste projektide andmeid, nagu mainitud. See sisaldab kestlike lennukikütuste turu arengu ning kestlike lennukikütuste ja fossiilkütuste hindade teavet. 

Aruandel on mitu eesmärki. Esiteks kasutavad liikmesriigid seda, et kontrollida, kas nende järelevalve all olevad lennuettevõtjad ja lennujaamad vastavad regulatiivsetele elementidele. EASA aruande põhjal saavad liikmesriigid tuvastada nõuetele mittevastavuse ning sidusrühmadele võidakse määrata karistus.

Samuti saavad aruandest teavet Euroopa Komisjon, ELi nõukogu ja Euroopa Parlament, sest on oluline kontrollida, kas ReFuelEU-õigusaktiga vastu võetud elemendid on tõhusad.

Lisaks on olemas ka ELi märgistussüsteem. Kas saate seda lühidalt selgitada?

ELi märgistussüsteem on algatus, mis teavitab reisijaid kestlikest valikutest, mida nad saavad teha lennupiletite broneerimisel.

Juba praegu näitab mitu broneerimisplatvormi lennu broneerimisel selle prognoositavat CO2-heidet. Saate alustada lendude võrdlemist keskkonnatoime alusel. Seadusandjad märkisid, et praegu kasutatakse väga mitmesuguseid lennu CO2-heite prognoosimise meetodeid. Erinevused on suured. See võib põhjustada usaldusväärsuse puudumist. Seadusandjad on otsustanud usaldada selle CO2-jälje hindamise reguleerivale asutusele, milleks on EASA.

Alates 2025. aastast võivad lennuettevõtjad vabatahtlikult taotleda EASA-lt märgist enda pakutavatele lendudele, misjärel esitab EASA nende lendude eeldatavad CO2-jäljed. Kuigi see on teabevahend, võib see toimida ka stiimulina lennuettevõtjatele, et nad püüaksid pakkuda võimalikult keskkonnahoidlikke lende.

Kas on muid aspekte, mida sooviksite esile tuua seoses ReFuelEU-määruse ja EASA tegevusega kestlikuma lennunduse poole liikumisel?

ReFuelEU-määrus on tõeline liikumine CO2-heite vähendamise suunas. Kuid see on ka lähtepunkt, sest õigusakt vaadatakse läbi 2027. aastal, et lisada võimalikke täiendavaid elemente.

Üks näide: lennundus peab tegelema ka muu kui CO2 heite mõjuga. Kuigi ReFuelEU-määrus oli tegelikult suunatud CO2-heitele, teame teadusuuringutest, et on ka teisi kasvuhoonegaase, mida tavaliselt nimetatakse muuks kui CO2 heiteks.  See on veel üks oluline probleem, mille EASA peab lahendama koos sidusrühmadega. Saame selle siduda ReFuelEU-õigusaktiga, sest üks elemente, mida me hakkame jälgima, on aromaatsete ühendite sisaldus fossiilkütustes. Aromaatsed ühendid on keemilised komponendid, mis võivad niiskust sidudes tekitada pilv-kondensatsioonijälgi õhusõidukite mootoritest väljumisel. Neil pilv-kondensatsioonijälgedel võib olla soojendav mõju, sest nad püüavad kinni maapinna soojust.

EASA peab seda samuti väga oluliseks tulevikuülesandeks.  EASA ülesanne on anda lisateavet keskkonnapõhise lennunduspoliitika kujundamise üle peetavatel aruteludel.