Kas olete kunagi mõelnud, miks on lennukite lennukõrgus piiratud? Tavapärased lennukid ei lenda enamasti kõrgemal kui lennutasandil FL 550 ehk 55 000 jalga – ligikaudu 17 kilomeetri kõrgusel. Mõni võib lennata veidi kõrgemal, nagu ammu kasutusest kõrvaldatud Concorde või sõjaväe- ja uurimisõhusõidukid, ning mõnes riigis osutatakse lennuliikluse juhtimisteenuseid kuni lennutasandini FL 660 (ligikaudu 20 kilomeetri kõrguseni), ehkki enamik õhusõidukeid ei saa sellisel kõrgusel lennata.
Vastates algsele küsimusele – enamiku õhusõidukite kõrgusepiirang tuleneb nende konstruktsiooni piirangutest, sh mootori omadustest, tõstejõust, salongi hermetiseerimisest ja sõltuvusest maapealsetest navigatsioonisüsteemidest. Suurtel kõrgustel muutub õhu tihedus tavaliste reaktiivmootorite jaoks liiga hõredaks ning vanemad maapealsed navigatsiooniseadmed ei ole suuremate kõrguste jaoks heaks kiidetud ja on ebausaldusväärsed.
Aga üleval on rohkem õhuruumi. Kuigi selgelt määratletud või kokkulepitud piirid seni puuduvad, saab lennukite lennuruumi ja meile tuntud „kosmose“ vahelist ala (mida EASA nimetab „ülemiseks õhuruumiks”) kasutada ka teenuste osutamiseks ja lennutranspordiks. Ehkki teatud õhusõidukid suudavad juba sellistel kõrgustel lennata, on nende suutlikkuse suurendamiseks ja regulaarse kasutamise toetamiseks vaja täiendavat arengut.
Pidevalt areneva lennundustööstuse kontekstis võib lendamine ülemises õhuruumis olla järgmine suur edasiminek. EASA soovib olla valmis uuendusteks ning seetõttu uurib amet juba põhjalikult ülemises õhuruumis tegutsemise mõju, võimalusi, probleeme ja võimalikku regulatiivraamistikku.
Kármáni joon – kosmose üldtunnustatud alguspiir
Tavapärane lennutegevus
Ülemise õhuruumi toimingud
Kosmos
Kasutusalad ja eelised
Ülemises õhuruumis saavad lennata eri liiki õhusõidukid, näiteks nn kõrgplatvormisüsteemid (ehk pseudosatelliidid) ja õhupallid, mis aitavad täiustada teenuseid, mida me kõik kasutame, näiteks side- või navigatsiooniteenuseid, ning pakuvad paremaid vahendeid teadusuuringuteks. Tööstus uurib ka ülehelikiirusega ja hüperhelikiirusega reisilennukeid, mis muudaksid lennureisid palju kiiremaks, ning stratosfääriliste õhupallidega veetavaid kapsleid lähikosmoseturismi jaoks. Seega ulatub sõidukitüüpide spekter väga aeglasest väga kiireni.
Ülemises õhuruumis tegutsemise laienemisega seotud teadusuuringud toovad kasu ka muudes valdkondades, sealhulgas tavalennunduses, eelkõige innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkuse seisukohast. Need võivad tuua ka sotsiaalmajanduslikku kasu, luues lisatöökohti. Ülemise õhuruumi kasutamise eeliseid ja selles lendavaid õhusõidukeid vaatleme põhjalikumalt artiklis „Ülemise õhuruumi toimingud: mida oodata?“
Pilk tulevikku: EASA töö ülemise õhuruumi kasutamise valdkonnas
2023. aastal avaldas EASA ülemise õhuruumi toimingute tegevuskava ettepaneku, mis sisaldab ülemise õhuruumi tulevaste toimingutega seotud probleemide esialgset, kuid põhjalikku hinnangut.
Ameti töö selles valdkonnas jätkub järgmiste eesmärkidega:
- täiendada Euroopa Liidu institutsioonide ja avaliku sektori eriteadmisi ülemise õhuruumi tulevaste toimingute kohta;
- pakkuda teadusandmeid, et toetada tulevast otsustusprotsessi;
- teha regulatiivmõju hindamisi ja puuduste analüüse, tuginedes teaduslikele ja objektiivsetele andmetele;
- töötada välja regulatiivraamistik, et võimaldada ülemise õhuruumi kasutamist Euroopa Liidu õhuruumis valideeritud variantide alusel.
Eelöeldu saavutamiseks 2027. aasta lõpuks juhib EASA mitmeid tegevusi, mille eesmärk on:
- suurendada teadlikkust ülemise õhuruumi toimingutest;
- teha teadusuuringuid, mis hõlmavad selliseid teemasid nagu ohutus, kestlikkus, küberturvalisus, inimeste tervis ja meditsiinistandardid;
- koostada ülemise õhuruumi toimingute valdkonnas muudatusettepaneku teatise kavand, mis on üks eeskirjaloomeprotsessi etappe. Eeskirjaloome lisateave on veebikohas EASA Light.
Jälgige ülemise õhuruumi toimingutega seotud arenguid ja uuringuid veebikohas EASA Pro (ainult inglise keeles).
Ülemise õhuruumi uurimisel esinevad eri võimalused ja probleemid ning seni on veel palju vastamata küsimusi. Kuigi tehnoloogia on veel arengujärgus, toimuvad juba kogu maailmas prototüüpide katsetused ja demonstratsioonlennud. Lähiaastatel aitavad teadusuuringute tulemused, katsetused ja regulatiivtöö järk-järgult kaasa Euroopa ülemise õhuruumi ohutule kasutuselevõtule.
Ülemise õhuruumi toimingud on ülemaailmne teema ning EASA teeb koostööd rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas teiste riikide lennuametite ja organisatsioonidega, nagu ICAO, et toetada tulevaste toimingute ühtlustatud käsitlust. EASA ettevalmistustöö on vajalik, et tagada ohutuskontiinum, mis peab olema kõrgeimal tasemel ja proportsionaalne seda liiki tegevusega. Kuigi võib kuluda veel mõni aasta, enne kui ülemises õhuruumis hakkavad toimuma arengud, on EASA töö selles valdkonnas järjekordne näide ameti pühendumusest innovatsioonile ja lennuohutusele – piirideta taevale.