Mõistega „ülemine õhuruum“ viitab EASA viitab alale, mis asub lennukite tavapärase lennuruumi kohal ja allpool kosmost, kus õhusõidukite tavapäraseks lennutegevuseks ei ole võimalik saavutada piisavat tõstejõudu ega hõljuvust, kuigi selle ülemise õhuruumi piirid ei ole kogu maailmas veel kindlaks määratud ega kokku lepitud.
Käsitlesime põhiteadmisi artiklis „Ülemise õhuruumi toimingud: kui taevas polegi piir?“
Selles artiklis käsitleme ülemises õhuruumis lendavate uute õhusõidukite liike ja eeliseid, mida ühiskond võib ülemise õhuruumi toimingutelt oodata.
Mis liiki õhusõidukid saavad kasutada ülemist õhuruumi ja mis eesmärkidel?
Ülemine õhuruum võib olla „koduks” eri tüüpi õhusõidukitele, mille kiirused varieeruvad väga aeglasest kuni ülikiireteni. See on ka üleminekutsoon kosmosesse suunduvatele sõidukitele. Siinkohal keskendume ülemises õhuruumis lendavatele õhusõidukitele, mis kuuluvad peamiselt EASA pädevusse, kuivõrd need kuuluvad tsiviilõhusõiduki määratluse alla.
Kõrgplatvormisüsteemid (ehk pseudosatelliidid)
Eeldatavalt moodustavad need suurima sõidukikategooria ülemises õhuruumis. Need on väga kerged sõidukid, millel on lai tiivaulatus – sageli laiem kui tavalennukitel. Need töötavad tavaliselt päikeseenergial, mida nad saavad päikesepatareidest, ja võivad viibida õhuruumis pikka aega, aeglaselt ringi liueldes. Kõrgplatvormisüsteeme saab kasutada muu hulgas side, navigatsiooni ja Maa seire eesmärgil. Need võivad asendada või täiendada teenuseid, mida pakuvad Maa-lähedasel orbiidil olevad tehissatelliidid. Nende eeliseks on see, et neid saab kiiresti kasutusele võtta, uuenduste tegemiseks maapinnale tuua ja seejärel uuesti ülemisse õhuruumi saata. Vaatamata nimetusele kvalifitseeruvad need õhusõidukiteks ja kuuluvad seega EASA pädevusse.
Õhupallid
Õhupallid võivad tõusta palju kõrgemale kui kõrgplatvormisüsteemid, sageli enam kui 30 kilomeetri kõrgusele stratosfääris. Mõned võivad tõusta isegi 40 kilomeetri kõrgusele või kõrgemale. Nagu kõrgplatvormisüsteemid, saab ka neid uuesti kasutada, maa peale tuua hoolduse või uuenduste jaoks ja taas õhku lasta. Õhupallid kasutavad õhkutõusmiseks heeliumi või vesinikku ning püsivad stratosfääri prognoositavate tuulemustrite tõttu enamasti paigal. Nende kasutusalad hõlmavad näiteks teadusuuringuid, internetiühendust, Maa seiret ja sõjalist seiret. Õhupallide huvitav kasutusviis on ka lähikosmoseturism, kus tööstus saab saata reisijad rakettideta nn kosmose äärele. Need õhupallid tõusevad sujuvalt stratosfääri, kus reisijad saavad hermeetilisest kapslist vaadata Maa kumerust ja pimedat kosmost. Võrreldes kõrgplatvormisüsteemidega on õhupallid odavamad ja vastupidavamad, kuid neil on ka puudusi, näiteks ilmastikutingimustest tingitud triivimine ja kandevõime piirangud.
Ülehelikiirusega ja hüperhelikiirusega õhusõidukid
Selliseid õhusõidukeid saab kasutada reisijate- ja kaubaveoks, sest need lendavad kõrgemal ja palju kiiremini. Ülehelikiirusega õhusõiduki kiirus on helikiirusest suurem, seega üle 1236 kilomeetri tunnis. Hüperhelikiirusega õhusõidukite kiirus on helikiirusest viis korda suurem – üle 6000 kilomeetri tunnis. Kujutage ette, et lendate Portugalist Uus-Meremaale vaid mõne tunniga! Samas saab kiirtransport muutuda toimivaks alles siis, kui see on reisijatele taskukohane ja toimub keskkonnasäästlikul viisil. Sellise lendamise keskkonnamõju ja mürasaaste on endiselt probleemid, mis tuleb lahendada, enne kui selline reisimine võib saada meie elu osaks.
Ülemise õhuruumi toimingutest ja seonduvatest teadusuuringutest saadav kasu
Innovatsioon
Ülemise õhuruumi toimingud nõuavad traditsioonilisest lennu- või kosmosetegevusest erinevat lähenemisviisi, millega kaasnevad uuenduslikud kontseptsioonid ja avastused, millel on tavaliselt ülekanduv mõju. Teadusuuringud võivad viia parendusteni näiteks projekteerimise, jõuseadmete, päikeseenergia tootmise, autonoomsete süsteemide, kergete komposiitmaterjalide, täiustatud energiasalvestustehnoloogiate valdkonnas, kui nimetada vaid mõnda eelist, mis aitab tugevdada laiemat lennundus- ja tööstusinnovatsiooni.
Keskkond
Nagu eespool märgitud, kasutavad teatud ülemises õhuruumis lendavad õhusõidukid keskkonnahoidlikumaid tehnoloogiaid, näiteks päikeseenergiat ja vesinikku. Kui sellised õhusõidukid saaksid asendada satelliite, mille orbiidile viimiseks on vaja raketimootorit – seega rohkem fossiilkütust ja vähem roheressursse –, oleks see keskkonnale kasulik. Lisaks on kõrgplatvormisüsteeme ja õhupalle lihtsam tagasi tuua, mis vähendab kosmoseprahi hulka. Sellised süsteemid võivad aidata arendada ka kliima- ja atmosfääriuuringuid, toetades keskkonnaprobleemide paremat mõistmist ja leevendamist Maa pinna ja atmosfääri pideva kõrgresolutsiooniga seire kaudu.
Kiirus
Ülemine õhuruum pakub võimalust kiiremaks reisimiseks, mis on kasulik näiteks hädaolukordades. See võimaldab kriitilise taristu kiiret kasutuselevõttu või meditsiini- või humanitaarvarude kiireloomulist tarnimist kaugetesse või isoleeritud piirkondadesse.
Ühenduvus
Ülemises õhuruumis käitatavad platvormid võivad tõhustada ülemaailmset sidet, pakkudes lairibaühendust alateenindatud piirkondadele, aidates seeläbi ületada digilõhet. Need võivad ka täiendada satelliite, suurendades ülemaailmsete võrgustike vastupanuvõimet ja vähendades latentsust.
Seire ja julgeolek
Ülemise õhuruumi toimingud parendavad Maa seire, keskkonnaseire ning piiri- või mereseire suutlikkust. Samuti võivad need anda väärtuslikke andmeid põllumajanduse ja katastroofide ohjamise jaoks.
Majanduskasv ja -koostöö
Ülemise õhuruumi toimingud aitavad stimuleerida uusi turge, luua töökohti ning soodustada rahvusvahelist koostööd reguleerimise ja parimate tavade valdkonnas. Selle valdkonna juhtimisraamistike väljatöötamine soodustab lähikosmose läbipaistvust, ohutust ja säästvat kasutamist, tugevdades samal ajal lennundus- ja kosmosesektorite vahelist koostööd.
Nagu näete, saame juba enne ülemises õhuruumis suuremahuliste toimingute algust alustada tööd selle nimel, et muuta selline tegevus tegelikkuseks. EASA osaleb ka valdkonna uuringutes ja selle arengu jälgimises, et toetada innovatsiooni ja tagada, et lennundus oleks jätkuvalt ohutu ning selle keskkonnamõju oleks üha väiksem. Jälgige kõiki arenguid veebikohas EASA Pro (ainult inglise keeles).