Kujutage ette, et õhuruum Euroopa kohal on orkester. Igal mängijal on selles oma roll: alates pilootidest ja salongipersonalist õhus kuni inseneride, lennujuhtide ja ohutusspetsialistideni maa peal. Koos tagavad nad, et iga lennuohutuse noot kõlaks teistega kokku.
EASA määrab rütmi ja paneb paika partituuri. Selles kirjeldatakse, mida on vaja, et selles orkestris oskusliku muusikuna esineda. Riiklikud lennuametid tagavad, et orkestris on kõik vajalikud liikmed, nende instrumendid on õigesti häälestatud ja et kõik mängivad sama noodilehe järgi. Nad rakendavad EASA eeskirju, teostavad järelevalvet tegevuse üle ja koordineerivad ohutust kohalikul tasandil igas liikmesriigis.
Koos aitavad nad kogu Euroopas esitada ohutu ja tõhusa lennu sümfooniat. Selles artiklis uurime, mis on riiklikud lennuametid, mida nad teevad ja milline on nende koostöö EASA-ga.
Mis on riiklik lennuamet?
Riiklik lennuamet, mida sageli nimetatakse riiklikuks pädevaks asutuseks või tsiviillennundusametiks, on valitsusasutus, kes vastutab oma riigi tsiviillennunduse järelevalve eest.
Kui palju riiklikke lennuameteid on?
Euroopa raamistikus on igal EASA 31 liikmesriigil oma riiklik lennuamet, mis tegutseb pädeva asutusena. EASAsse kuulub 27 ELi liikmesriiki ja lisaks 4 EFTA riiki: Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.
Struktuur võib siiski riigiti erineda. Mõnes riigis hõlmab üks organisatsioon kõiki lennunduse valdkondi, teistes aga on vastutus jagatud mitme asutuse vahel. Föderaalsetes riikides, näiteks Saksamaal, võib piirkondlikul (liidumaade) tasandil olla isegi mitu riiklikku lennuametit, näiteks ainult lennuväljade valdkonnas kuni 20 asutust.
Riikliku lennuameti kohustuste ulatus
Lennuametite kohustuste hulka kuuluvad mitmesugused tegevused. Need võivad ulatuda piloodi- ja insenerilitsentside väljastamisest kuni tootmisega seotud organisatsioonide heakskiitmiseni ja lennukõlblikkuse säilitamiseni. Samuti väljastavad nad ärilise lennutranspordi lennuettevõtja sertifikaate , välja arvatud juhul, kui see ülesanne on delegeeritud EASA-le.
Kui esinevad ohutusprobleemid, uurivad riiklikud lennuametid juhtunut ja jõustavad parandusmeetmeid. Lisaks vahetavad riiklikud lennuametid ohutusandmeid, hoiatusi ja soovitusi EASA ja muude riiklike asutustega, aidates kaasa ühise ohutuskultuuri kujundamisele kogu Euroopas.
Kuidas riiklikud lennuametid ja EASA koostööd teevad
Üks selgemaid näiteid EASA ja riiklike lennuametite vahelisest koostööst on ülesannete jaotamine ning delegeerimine. EASA võib delegeerida teatud sertifitseerimise, valideerimise või vastavushindamise ülesanded akrediteeritud riiklikule lennuametile. Näiteks võib riiklik lennuamet kooskõlas EASA eeskirjadega läbi vaadata hooldusorganisatsiooni korrad ja esitada soovituse EASA-le, kes teeb lõpliku otsuse sertifikaadi väljaandmise või muutmise kohta.
See lähenemisviis kajastab ELi keskmes olevat lähimuse põhimõtet: meetmeid võetakse tasandil, kus need on kõige mõttekamad. Praktikas koostatakse eeskirju EASA kesktasandil, litsentsimine ja sertifitseerimine toimub aga sageli riiklikul tasandil.
Sertifikaatide tunnustamine
Euroopa lennunduse ühtse turu keskmes on sertifikaatide vastastikune tunnustamine. Mis tahes ELi liikmesriigi (või EASA enda) väljastatud sertifikaati, luba või heakskiitu tunnustatakse automaatselt kõigis 31 EASA liikmesriigis. See süsteem tagab õhusõidukite, nende osade ja lennundusteenuste sujuva ning ohutu piiriülese liikumise, säilitades samal ajal ohutuse kõrge taseme.
Ohutusandmete jagamine
See on veel üks oluline koostöövaldkond. Riiklikud lennuametid koguvad teateid oma territooriumil aset leidnud intsidentide ja vahejuhtumite kohta ning sisestavad selle teabe EASA keskandmebaasi. EASA analüüsib andmeid, tuvastab ohutusega seotud suundumusi ja annab välja ohutusalaseid soovitusi või direktiive, mille alusel riiklikud lennuametid võtavad meetmeid riiklikul tasandil. Seda pidevat ohutusteabe vahetamist tugevdavad sellised programmid nagu riskianalüüsi ja -juhtimise programm (Risk Analysis and Management Programme, RAMP), mille raames hinnatakse süstemaatiliselt ohutusriske kogu Euroopas, tagades, et ühes ELi osas saadud õppetunnid toovad kasu kogu lennunduskogukonnale.
EASA ja riiklike lennuametite koostöö näited praktikas
Droonid
Uuemad valdkonnad, näiteks droonidega (mehitamata õhusõiduki süsteem ehk UAS) seotud õigusaktid, on hea näide jagatud vastutusest. Droonide käitajad peavad end registreerima selle liikmesriigi riiklikus lennuametis, kus nad tegutsevad. Riiklikud lennuametid kontrollivad ka mehitamata õhusõidukite pilootide pädevust, määravad kindlaks ja dokumenteerivad UAS-ide süsteemide riikliku geograafilise piirkonna ning tagavad vastavuse Euroopa eeskirjadele, samal ajal kui EASA annab üldise raamistiku ja suunised.
Lennuettevõtjad
Ka lennuettevõtja sertifikaate (nt reisijate- ja kaubaveo ning piirkondlike lennuettevõtjate sertifikaate) väljastavad tavaliselt riiklikud asutused, kuigi liikmesriigid võivad teatud tingimustel (nt tegevus on mitme ELi liikmesriigi piires, riigil puudub tehniline suutlikkus jne) selle ülesande üle anda EASA-le.
Õhusõidukite sertifitseerimine
Õhusõidukite sertifitseerimise valdkonnas tegeleb EASA õhusõidukite uute tüüpide ja ulatuslike disainimuudatuste heakskiitmisega, samal ajal kui riiklikud lennuametid haldavad paljusid käimasolevaid heakskiitmisi ning hooldus- ja koolitusorganisatsioonide järelevalvet.
Partnerlus, mis tagab ELi ohutud lennud
Riiklike lennuametite ja EASA vaheline koostöö on lennuohutuse valdkonnas üks Euroopa suurimaid tugevusi. Riiklikud lennuametid pakuvad kohalikke eksperditeadmisi, paindlikkust ja teavet riiklike süsteemide kohta, EASA aga tagab ühtsuse, vastutuse ning rahvusvahelise koordineerimise. Koos loovad nad tasakaalu keskvõimu ja riikliku vastutuse vahel.