Vesinik ja selle potentsiaal lennunduses

THIS PAGE IS ALSO AVAILABLE IN:

Seoses tehnoloogiatega, mis võivad aidata vähendada tsiviillennunduse CO2 heidet ja heitkoguseid, on leitud, et tulevikulahendustes võib olla suur roll vesinikul (H2).

Asjaolu, et vesinikku saab toota ja tarbida CO2 tekitamata ja vesinikku saab toota veest, on kaks põhitegurit, mis muudavad selle atraktiivseks lahenduseks, mis võimaldab roheleppe eesmärkide saavutamist üleminekul fossiilkütuselt puhtale (taastuv-)energiale.

Sihttegevused teadus- ja arendusvaldkonnas on seni andnud paljulubavaid tulemusi, kuid vesinikku kui lennunduskütust on vaja rohkem uurida.

Euroopa Liit on tõhustanud tegevust oluliselt paljude teadusalgatuste kaudu.

Euroopa Komisjoni 22. jaanuari 2022. aasta töödokumendis rõhutatakse tähtsust, mis on ELi teadus- ja innovatsiooni investeeringutel vesinikuvaldkonnas.

See artikkel annab kõrgetasemelise ülevaate kasulikkusest ning põhimõtetest ja ideedest, kuidas saaks gaasilisest ja veeldatud vesinikust tavaline lennunduskütus.

Vesinikkütusega õhusõiduk

H<sub>2</sub>-õhusõidukVaadeldes vesinikku lennunduskütuse tõhusa ja tulemusliku tehnoloogiana, tuleb selle täieliku potentsiaali mõistmiseks uurida vesiniku omadusi ja võtta arvesse olelusringi tootmisest rakendamiseni.

Kui tootmises kasutatakse taastuvenergiat, ei teki vesiniku tootmisel kõrvalsaadusena CO2, mistõttu on see huvipakkuv ja ilmselge valik ülemaailmses püüdluses vähendada CO2 heidet lennundussektoris.

Heite vähendamine vesiniku abil – ülevaade

Vaadeldakse kaht peamist stsenaariumi/lahendust.

  • Süsinikdioksiidi heite üldkoguse vähendamine lennunduses pikaajalise eesmärgiga saavutada CO2-neutraalsus
  • Heite järkjärguline vähendamine lennunduses, et saavutada CO2-neutraalsus

Graafik aitab mõista, kuidas saab veeldatud ja gaasiline vesinik aidata saavutada CO2-neutraalsust lennunduses (PDF-vormingus allalaadimiseks klõpsake kujutist).

H2 overview

Legend: roheline märgib suurt, oranž mõõdukat ja punane ebapiisavat kasulikkust praeguses etapis
 

Tsiviillennundussektorid – parimad vesiniku kasutusviisid

Vesinikul on väiksem energiatihedus, mis tähendab, et praeguste lennunduskütustega võrreldes ning sama vahemaa läbimiseks on vaja õhusõidukis suuremat kütusepaaki. Kütusepaakide praegused mahud võimaldaksid ainult väga lühikesi lende. Samuti ei toeta kütusepaakide praegune asukoht õhusõiduki tiibades vesiniku säilitamist gaasi ega vedelikuna.

Lisaks on lennujaamades vesiniku kättesaadavuse tagamise taristu ja tarneahel elemendid, mida tuleb käsitleda, enne kui saab alustada regulaarseid lende vesinikkütusel.

Praegu saaksid tsiviillennunduses vesiniku lennunduskütusena kasutamise sihtsegmendid olla kõigepealt näiteks lennuühendus väikelennujaamadega, regionaal-, lühimaa- ja keskmise pikkusega liinid.

Vesiniku kasutamine suurtes reisilennukites hõlmaks õhusõiduki ehituse olulist muutmist vajaliku vesinikumahu võimaldamiseks, mida saaks kavandada pikas perspektiivis.

Reisijaohutus on lahenduste keskmes

Reisijaohutus on meie töö keskmes seoses kõigi tulevaste lahendustega, mis aitavad meil saavutada kliimaeesmärke, ning meie ambitsioonika eesmärgiga saavutada CO2-neutraalsus lennunduses.

Kõik projektid, mis kasutavad kütusena vesinikku, peavad vastama kohaldatavatele tingimustele, et tagada eeldatav ohutuse kõrge tase.

EASA roll ELi algatustes

EASA on tegevuse keskmes osaledes keskkonnahoidlikus lennunduse partnerluses, kus sertifitseerimiseksperdid ja teadusrühmad teevad tihedat koostööd saastevaba vesiniku algatuse raames.

EL on tugevdanud projekti Clean Sky jätkuna keskkonnahoidliku lennunduse partnerlust, et aidata meil liikuda lennunduse heite vähendamise poole.