Kestlikkus on kriitilise tähtsusega küsimus kõigis majandussektorites, sealhulgas lennunduses, kus kontrollitakse põhjalikumalt selle negatiivset mõju Euroopa kodanike tervisele (müra, õhukvaliteet ja kliimamuutused) ja elukvaliteedile ning soovitakse võtta tõhusamaid meetmeid.
Lennundussektoris on teadaolevalt raske süsinikuheidet vähendada, kuid viimasel kolmel aastal on tehtud edusamme oluliste poliitikameetmete ja õigusaktide valdkonnas, et saavutada vajalikke eesmärke, nt Euroopa rohelepe, Euroopa kliimaseadus, säästva ja aruka liikuvuse strateegia, nullsaaste tegevuskava, algatust „ReFuelEU Aviation“ käsitlev määrus ning heitkogustega kauplemise läbivaadatud süsteem (mehhanism lennunduse heitkoguste kompenseerimiseks heite vähendamise kaudu muudes sektorites). Lisateavet nende poliitikameetmete kohta saate lugeda seotud sisu rubriikidest.
Selge ülevaade keskkonnatoimest ja sektori ees seisvatest probleemidest on parandamismeetmete otsimisel otsustava tähtsusega. Seetõttu avaldab Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) iga kolme aasta tagant Euroopa lennunduse keskkonnaaruande, mis annab objektiivse, selge ja täpse ülevaate sektori varasematest ja prognoositavatest tulemustest. Samuti annab see soovitusi erinevatele sidusrühmadele, et kestlikkuse eesmärgid saaksid muutuda konkreetseteks meetmeteks.
Viimane aruanne ilmus 2025. aasta alguses – tutvuge sellega siin. Täisaruanne on inglise keeles, kuid kokkuvõte ja soovitused on saadaval kõigis ELi ja ÜRO keeltes. Lugege edasi, et saada teavet selle põhiteemade kohta.
Nagu muud majandussektorid, on ka lennundus üleminekul süsinikuheite vähendamisele teelahkmel, sest üha enam suureneb surve saavutada kokkulepitud keskkonnaeesmärgid ja lahendada mureküsimused, mis tulenevad tarneahela probleemidest, mis aeglustavad lennukipargi uuendamist, samuti kestliku lennukikütuse kõrgemast hinnast ja piiratud tootmisvõimsusest. Viimastel aastatel on palju tehtud, et liiguksime õiges suunas, kuid peame siiski kiiremini tegutsema. Nüüd on vaja kooskõlastatud jõupingutusi. Selles aruandes käsitletud probleeme lahendades suudame nõuetekohaselt üle minna puhtamale lennundusele, säilitades samal ajal ohutuse ja transpordiühenduste kõrge ja ühtse taseme.
EASA tegevdirektor Florian Guillermet oma tervitussõnumis Euroopa lennunduse keskkonnaaruande 2025 kohta
Aruande osad ja põhiteemad
Euroopa lennunduse keskkonnaaruanne 2025 hõlmab järgmisi valdkondi:
- lennundussektori ülevaade;
- lennunduse keskkonnamõju;
- tehnoloogia ja disain;
- lennuliikluse korraldamine ja lennutegevus;
- lennujaamad;
- kestlik lennukikütus;
- turupõhised meetmed;
- rahvusvaheline koostöö;
lennunduse heitkogused.
2022. aastal langes EL 27+ EFTA riikidest (Island, Liechtenstein, Šveits ja Norra) väljuvate lendude arvele 12% transpordi kasvuhoonegaaside koguheitest ja 4% EL 27+ EFTA kasvuhoonegaaside koguheitest.
Lennunduse kliimamõju on nii selle CO2 heite kui ka muu heite kombinatsioon. Muu heide on näiteks lämmastikoksiidid (NOX), tahked osakesed (tahm), vääveloksiidid (SOX) ja veeaur, samuti kondensatsioonijälgedest tekkivate kiudpilvede moodustumisest ning aerosoolide ja pilvede koostoimest tulenev hilisem mõju.
Lennunduse CO2 heide
Lennunduse arvele langes 2023. aastal ligikaudu 2,5% ülemaailmsest CO2 heitest. Absoluutsed heitkogused on märkimisväärselt kasvanud. 47% lennunduse CO2 koguheitest aastatel 1940–2019 tekkis alates 2000. aastast.
Hea teada – lennundusvaldkonna muu kui CO2 heite ekspertide võrgustik
Lennunduse muu kui CO2 heite kliimamõju osas valitseb endiselt märkimisväärne ebakindlus. 2024. aastal käivitas EASA algatuse „Lennundusvaldkonna muu kui CO2 heite ekspertide võrgustik (ANCEN)“, et mõista paremini muu kui CO2 heite mõju ja selle vähendamise viise.
Lennuliikluse korraldamine ja lennutegevus
See, kuidas õhusõidukeid käitatakse ja õhuruumi kasutatakse, mõjutab heitkoguseid. Ambitsioonikate keskkonnaeesmärkide saavutamine nõuab tõhusamat lennutegevust, millega kaasneb väiksem kütusekulu ja heite vähenemine. Viimase kolme aasta jooksul on selles valdkonnas toimunud teatav areng, nimelt on ajakohastatud „Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava 2024“, mille eesmärk on muuta Euroopa maailma kõige tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks õhuruumiks. Kava rakendamise tulemusena võib CO2 heide 2025. aastaks väheneda 9,3% võrra lennu kohta.
Relvastatud konfliktide mõju
Kas olete mõelnud, kuidas relvastatud konfliktid võivad mõjutada lennutegevuse tõhusust? Kui teatud õhuruumid on suletud, võivad lennuettevõtjad olla sunnitud kasutama pikemaid ja vähem tõhusaid marsruute. Näiteks Ukraina õhuruumi sulgemist kommertsliiklusele võimendasid Venemaa ja paljude lääneriikide lennuettevõtjate suhtes kehtestatud vastastikused õhuruumikeelud. Ida- ja läänesuunalised lennud Euroopa ja Aasia vahel, mis liikusid varem läbi Venemaa õhuruumi, peavad nüüd marsruuti muutma, mis pikendab reisiaega ja suurendab kütusekulu ning vähendab seega lendude tõhusust.
Lennujaamad
Lisaks kasvuhoonegaaside heitele on lennutegevusest tulenev müra keskkonnamõju, mis mõjutab eriti lennujaamu ja neid ümbritsevaid alasid. Euroopa lennunduse keskkonnaaruanne 2025 sisaldab ka õhusõidukite mürataseme andmeid.
Lennujaamad aitavad vähendada heitkoguseid mitmel viisil, näiteks optimaalsete lennuteede trajektooride, maapealsete sõidukite ja taristu elektrifitseerimise, kestlikumate maapealsete toimingute, nt ühe mootoriga ruleerimise kaudu, hõlbustades kestlike lennukikütuste tarnimist ja uurides alternatiivseid vähese süsinikuheitega energiaallikaid, nagu vesinik ja elekter.
Tehnoloogia
Uute sertifitseeritud suurte transpordilennukite, nt kommertsreisilennukite (millega me lendame) ja mootoriliikide arv on viimastel aastatel olnud piiratud ning nende keskkonnaalased täiustused on olnud marginaalsed. Uued kütusesäästlikumad ja madalama müratasemega õhusõidukid on olulised leevendusmeetmed, kuid nende väljatöötamine ja ülemaailmne kasutuselevõtt võtab aega. Alternatiivsete energiaallikate, nt elektri ja vesiniku kasutamine suuremates õhusõidukites on samuti kaugem tulevik.
Üldlennundust (väiksemad kerglennukid harrastustegevuseks või eratranspordiks) peetakse aga uuenduste arendamise, katsetamise ja industrialiseerimise hälliks, mis võib hoogustada uuendusi kogu lennundussektoris.
Kestlikud lennukikütused
See on valdkond, kus toimus hiljuti suur progress tänu algatust „ReFuelEU Aviation“ käsitleva määruse vastuvõtmisele 2023. aastal. Selles õigusaktis sätestatakse Euroopa lennujaamades kestlike lennukikütuste pakkumise kohustuslikud eesmärgid, mis suurenevad järk-järgult 2%-lt 2025. aastal 70%-ni 2050. aastal.
Võrreldes traditsiooniliste lennukikütustega võivad kestlikud lennukikütused vähendada märkimisväärselt CO2 ja muud heidet kogu olelusringi jooksul, mis saavutatakse peamiselt tootmisprotsessi käigus. Alates 2024. aastast moodustas kestlike lennukikütuste tootmine ülemaailmsest lennukikütuste kasutamisest kõigest 0,53%. Tulevaste volituste ja eesmärkide täitmiseks on vaja tootmisvõimsust oluliselt suurendada. Kestliku lennukikütuse suur probleem on hind: see võib maksta 3–10 korda rohkem kui traditsiooniline kütus. Tootmise laienedes peaksid hinnad siiski langema.
Turupõhised meetmed
Turupõhised meetmed on mehhanismid heitkoguste kompenseerimiseks. Lisateave on selles veebikoha EASA Light artiklis. Lennunduse valdkonnas on kõige tuntumad süsteemid ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) ja ICAO CORSIA. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi hiljutine läbivaatamine 2023. aastal hõlmas lennuettevõtjatele eraldatud tasuta saastekvootide järkjärgulist vähendamist ja lennunduse heitkoguste ülemmäära vähendamist alates 2024. aastast. See toob kaasa kvootide kallinemise ja motiveerib heitkoguste vähendamist lennundussektoris.
Rahvusvaheline koostöö
Lennundus on oma olemuselt rahvusvaheline ja järelikult saab sektori kestlikkust saavutada ainult siis, kui „kõik on kaasatud“. EL ja ICAO on käivitanud mitmeid keskkonnakaitsele pühendatud programme, et teha partnerriikidega ühiste eesmärkide saavutamiseks koostööd. Ainuüksi Euroopa üksused on teinud koostööd 112 partnerriigiga ja eraldanud alates 2022. aastast tsiviillennunduse keskkonnakaitseprojektidele hinnanguliselt 20 miljonit eurot.
Viimastel aastatel on Euroopa lennundussektor jätkanud keerulist, ent otsustavat teed kestlikkuse suunas. Oleme suure muutuse lävel, mis mõjutab kogu sektorit – nii tehnoloogia, energia kui ka tegevusalasest vaatenurgast. Hiljutised olulised arengud nii Euroopas kui ka mujal maailmas annavad lennundussektorile selge suuna kliimamõju märkimisväärseks vähendamiseks.
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Magda Kopczyńska oma tervitussõnumis Euroopa lennunduse keskkonnaaruande 2025 kohta
Lisalugemist
Tutvuge täisaruandega ja lugege lisateavet sidusrühmade edulugude kohta kestlikkuseesmärkide elluviimisel.
Lisateave kestlikkuse kohta on ka veebikohas EASA Light.