Tehisintellekt hakkab mängima rolli kõikides lennundusvaldkondades. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt võimaldab lennundusspetsialistidele kõrgetasemelist abi ja protsesside optimeerimist viisil, mis muidu ei oleks võimalik, võttes arvesse veelgi ohutumat ja kestlikumat lennundussektorit.
Loomulikult kaasnevad uute tehnoloogiatega riskid ja probleemid, näiteks seoses masinõppesüsteemide keerukuse, eetika mõjude ja tehisintellektisüsteemide küberturvalisusega. EASA on tehisintellekti tegevuskavaga võtnud kohustuse tagada, et lennundussektor saab kasu tehisintellekti oma tegevusse integreerimise potentsiaalist, säilitades samas kõrgeimad ohutus- ja keskkonnakaitsestandardid.
Kuidas saavad tehisintellektirakendused olla kasulikud lennundusele?
Üks tehisintellekti suur võime on suutlikkus töödelda suuri andmehulki ja neist õppida. Seda suutlikkust saab kasutada mustrite avastamiseks, prognooside koostamiseks ja riskide ennetamiseks ning see võib avaldada positiivset mõju eri lennundusvaldkondadele, nagu näete allpool kirjeldatud näidetest.
Lennutegevus
Tehisintellekt võib aidata lennumeeskonda, andes nõu rutiinsete ülesannete täitmisel, et suurendada lennu tegevustõhusust. Tehisintellekt võib prognoosida selliseid probleeme nagu turbulents ja jäätumistingimused ning aidata pilootidel teha otsuseid konflikti korral.
Hooldus
Digiüleminekuga suureneb tootmis- ja hooldusorganisatsioonide hallatavate andmete hulk ning koos sellega suureneb ka vajadus tugineda tehisintellektile nende andmete töötlemisel. Tehisintellektipõhine ennetav hooldus võib aidata optimeerida hooldusgraafikuid, prognoosida osade järelejäänud kasulikku tööiga ja seega vältida tõrkeid.
Keskkond
Muu hulgas on lennutrajektooride optimeerimine üks näide sellest, kuidas tehisintellekt võib aidata vähendada CO2 heidet lennutegevuse ajal.
Teine näide tehisintellektitoe väärtusest on mõjuhinnangud. Lennunduse keskkonnamõjude, näiteks lennujaamade ümbruse müra ja lennu ajal mootorite heite hindamine on andme- ja arvutusmahukas tegevus. Tehisintellekt saab võimaldada EASA-l parendada oma suutlikkust selliseid andmeid töödelda.
Lennuliikluse korraldamine
Analüüsides ilmamustrite, vahemaandumiseta lendude konfiguratsiooni, lennuliikluse ülekoormuse ja muude tegurite andmeid, võiks tehisintellekt toetada lennumarsruutide optimeerimist ning vähendada lennuaega, kütusekulu ja kulusid. Selline optimeerimine tooks kaasa tõhusama lennuliikluse juhtimise süsteemi, vähendades viivitusi ja suurendades lennureiside mahtu.
Tehisintellekti- ja masinõpperakendused võivad samuti aidata lennujuhtidel konflikti korral teha teadlikumaid ja kiiremaid otsuseid.
Lennujaamad
Lennutegevuse osas saab tehisintellekti abil avastada võõrkeha lennurajal ja ebaseaduslikke mehitamata õhusõidukeid (näiteks droone) lennuväljade ümbruses, ning ennetada kokkupõrkeid lindudega.
Lennujaamaterminalis võib tehisintellekt lihtsustada turvakontrolli, ohtlike kaupade avastamist ja seiret.
Droonid ja uuenduslik lennuliikuvus
Et liigume reaalsuse poole, kus lennutaksod ei ole enam ulme, ja mehitamata õhusõidukid, nagu droonid, on stabiilsemad ja neid kasutatakse mitmel otstarbel, muutub õhuruum üha tihedamaks.
Tehisintellekt on siinkohal otsustava tähtsusega mehitatud ja mehitamata õhusõidukite integreerimisel, tagades samas õhuruumi ohutu jagamise kasutajate vahel, ning lõppkokkuvõttes täiustatud U-space’i teenuste (lühidalt öeldes on U-space mehitamata õhusõidukite liikluse haldamise lahenduste kogum) rakendamisel. See võib hõlmata näiteks takistuste avastamist, trajektooride muutmise võimaldamist ja maandumisel riskide hindamist maapinnal.
Küberturvalisus
Tehisintellekt võib toetada küberrünnete ennetamise tõhusamate ja stabiilsemate süsteemide loomist. Seda saab kasutada süsteemide haavatavuste automaatseks avastamiseks ja parandamiseks (ennetamine), samuti ohtude tuvastamiseks käitumise alusel (avastamine).
Ohutusriskide juhtimine
Jälle on tegemist valdkonnaga, mis käsitleb tohutuid andmemahte. EASAs võimestab tehisintellektitehnoloogia ohutusteavet, parendades näiteks suutlikkust tuvastada haavatavusi. Tehisintellekt võib toetada tekkivate riskide avastamist, juhtumite riski klassifitseerimist, ohutusriski portfelli koostamist ja ohutusküsimuste prioriseerimist.
Kuidas EASA võimaldab tehisintellektitehnoloogiate ohutut kasutuselevõttu lennunduses
2020. aastal avaldas EASA esimese tehisintellekti tegevuskava, milles kehtestati ameti esialgne visioon lennunduses kasutatavate tehisintellektivahendite arendamise ohutus- ja eetikamõõtmetest. EASA tehisintellekti tegevuskava on muutuv dokument, mida ajakohastatakse ja parandatakse arvamuste vahetamise ja tehisintellekti arendamise praktilise töö käigus. Viimane väljaanne, EASA tehisintellekti tegevuskava 2.0, avaldati mais 2023.
EASA on avaldanud ka tehisintellekti kontseptsioonidokumendid, mis toetavad olemasolevate lennunduseeskirjade kohandamist tehisintellekti eripäradega ning uute nõuete ja nõuete täitmise vahendite kindlaksmääramist.
Lisaks on käimas uuringud masinõpperakenduse heakskiitmise (MLEAP) projekti raames, mis käsitleb masinõppetehnoloogia heakskiitmist süsteemides, mis on ette nähtud kasutamiseks ohutusega seotud rakendustes kõigis EASA pädevusvaldkondades.