Koos elektrimootori või muu uuendusliku ajamiga võivad püststardi ja -maandumisega (VTOL)
õhusõidukid vähendada lennunduse keskkonnajalajälge heitkoguste ja müra osas. Nendega kavatsetakse lahendada mitu linnakeskkonna probleemi, näiteks haigete või vigastatute transport.
Tavapärased meditsiinilised lennud on olnud kopterite (HEMS-lennud) ja lennukitega (AEMS-lennud). Sellele võivad peagi lisanduda VTOL-õhusõidukid, mis teevad kiirabilende linnapiirkondades (VEMS-lennud).
2019. aastal küsis EASA kodanikelt, kuidas nad järjestaksid võimalikud meditsiinilennud kasulikkuse järgi. Tulemused olid järgmised.
Vigastatute vedu haiglasse
Vigastatute või patsientide lennuvedu võib olla kiirem kui kiirabiautoga. See võib olla ohutum ja vältida uute vigastuste teket.
Meditsiinivahendite vedu VTOL-õhusõidukite ja mehitamata õhusõidukitega (UAS)
Meditsiinivahendeid on vaja kiiresti.
Meditsiinivahendite või elundite vedu mehitamata õhusõidukiga võib olla ligikaudu 73% kiirem kui kiirabiautoga, näiteks Berliinis neljapäeva õhtu tipptunnil.
Erakorralise meditsiini töötajate vedu
Arsti, parameediku või eriõe lennuvedu õnnetuskohta või raskes seisundis patsiendi juurde võimaldab kiiret esmaabi ja optimeerida ressursse, isegi kui patsiendi enda transport toimub lõpuks kiirabiautoga.
Õnnetuste haldamine VTOL- ja mehitamata õhusõidukitega
Looduskatastroofide ja muude suurõnnetuste korral võivad VTOL-õhusõidukid aidata tuua sündmuskohale töötajaid ja varustust, eriti kui juurdepääs mööda teid on keerukas. Samuti võib nende roll olla toetav, näiteks otsingu- ja päästetööd või sündmuskohast ülevaate andmine.
Meditsiiniabi õhu kaudu just seal, kus vaja
Õhupääste ja lennukiirabi VTOL-õhusõidukiga võimaldab meditsiinitöötajatel täita ülesandeid tiheasustusega piirkondades. EASA on välja pakkunud vertiportide projekti, kuhu sellised õhusõidukid võivad maanduda. Need vertipordid sobivad paremini kesklinna, sest kasutavad mitte ainult kõrgete hoonete katuseid, vaid ka muid spetsiaalseid kohti, kus võidakse vajada abi.
- Vajalike nõuete ja lennutegevuse aspektide lisateave on meie artiklis vertiportide kohta.
Miks kasutada VTOL-õhusõidukeid kiirabilendudel?
VTOL-õhusõidukite kasutamiseks kiirabilendudel viis peamist põhjust.
Lühem reageerimisaeg: VTOL-õhusõidukid võivad lühendada reageerimisaega (alates telefonikõnest kuni meditsiinitöötajate kohalejõudmiseni), kui need saavad startida lähedalt keskusest.
Müra: uuringud rõhutavad, et VTOL-õhusõidukid võivad tekitada vähem müra.
Kestlikkus: elektriõhusõiduk võib tekitada vähem heidet.
Automatiseerimine: tänu automaatikale võib VTOL-õhusõiduki juhtimine olla palju lihtsam. Esialgu ei kasutata neid autonoomse õhusõidukina; neid juhivad siiski piloodid, keda abistavad kõrgetasemelised lennujuhtimissüsteemid.
Taskukohasus: kuigi VTOL-õhusõidukid on keerukad ja ohutud õhusõidukid, eeldatakse, et nende mehaanika on lihtsam kui tavapärastel kiirabilendude õhusõidukitel. Selliste õhusõidukite ostmine ja pideva ohutu käitamise tagamine võivad seega olla taskukohasemad.
VTOL-kiirabilendude probleemid
VTOL-lennutaksod on üks asi, kuid nende kasutamisel kiirabilendudeks tuleb lahendada mõni lisaprobleem. Need on näiteks järgmised.
Meeskond või koorem
Erinevalt lennutaksost, mida käitab üks piloot, peab kiirabilennul olema kaasas veel üks meeskonnaliiget. Meeskonnas peab olema:
- piloot, kes teab midagi ka meditsiinist;
- arst, parameedik või eriõde, kes võib tegutseda ka tehnilise meeskonnaliikmena.
See tähendab, et VTOL-õhusõiduk peab võib-olla kandma suuremat koormat ja olema suurem kui 1 reisijaga lennutakso, et vedada ka meditsiinivahendeid.
Lennuomadused
VTOL-õhusõiduk stardib VEMS-lendude keskusest ja sellel peab olema ülesannete täitmiseks piisav lennukaugus. Saksamaa kiirabisüsteemi raames tehtud uuringus (REF) pakuti minimaalseks kasulikuks lennukauguseks 150 km.
Lisaks peab VTOL-õhusõidukil olema piisavalt energiat mitmeks stardiks ja maandumiseks, mis on tüüpiliselt kõige energiamahukam lennufaas.
Õhusõidukite kättesaadavus
Et õhusõiduk oleks võimalikult kasulik, peab see olema valmis lendama
- ööpäev läbi, päeval ja öösel ning neil peavad olema piisavad öönägemisseadmed; mis tahes ilmaga, nagu vihm, lumi, tuuleiilid jne;
- maanduma ja startima tundmatutes/kontrollimata kohtades, sealhulgas piiratud aladel, arvestades õhusõiduki lennuomadusi, suurust, maastikku ja takistusi.
EASA ja Euroopa Komisjoni juhtroll
Euroopa on maailmas juhtival kohal õigusraamistiku loomisel, et tagada VTOL-õhusõidukitele ettenähtud ülesannete ohutu täitmine. EASA ja Euroopa Komisjon olid esimesed, kes kehtestasid selle visiooni võimaldamiseks tehnilised
nõuded ja tegevuseeskirjad tootjatele, käitajatele, pilootidele ja taristu projekteerijatele.
Eeskirjade kehtestamine võimaldab tootjatel ja tööstusel investeerida sellesse uude tehnoloogiasse, et tuua kasu kodanikele ja patsientidele.
Kui soovite rohkem teada, mida on tehtud, vaadake kohast EASA Pro, kus käsitlesime seda pressiteates (ainult inglise keeles).
Jälgige meid kohas EASA Light, et olla kursis
EASA avaldab uusimat teavet VTOL-õhusõidukite, vertiportide ning kõigi kodanike ja reisijate jaoks oluliste muutuste kohta. Lugege meie artikleid VTOL-õhusõidukite, droonide ja muude teemade kohta veebikohas EASA Light.
Looge konto ja jälgige meid kohas EASA Light, et olla kursis.